Ühisrahastuse hetkeseis ja tulevik

Mihkel Stamm, FinanceEstonia ühisrahastuse töögrupi juht ja EstateGuru tegevjuht

Ühisrahastus on kümne tegevusaasta jooksul end ärimudelina tõestanud, sektor kasvab jõudsalt ja loob majandusele lisandväärtust. Cambridge’i ülikoolis läbi viidud uuringust selgub muu hulgas, et alternatiivsete finantseerimise mahtude poolest elaniku kohta on Eesti Euroopa riikidest esimeste hulgas. Mahtude kõrval on meil eesmärk saada valdkonna liidriks ka kvaliteedi, stabiilsuse ja tehnoloogilise innovatsiooni osas.

Sektor kasvab kiiresti

Ainuüksi Eestis on registreeritud üle 20 ühisrahastuse platvormi. Ka lähiriikides on näha, et platvorme tekib juurde. Miks just Eestisse nii palju platvorme on tulnud? Kindlasti on põhjuseks meie ettevõtlusmaastiku lihtsus, mille poolest meid kogu maailmas tuntakse. Teine põhjus on kohaliku regulatsiooni puudumine, mis samuti lihtsustab platvormi registreerimist. Üleeuroopaline ühisrahastuse regulatsioon, millega luuakse kõigile riikidele ühtne raamistik, on töös olnud alates 2018. aastast ja jõustub hiljemalt järgmisel aastal. Vahepeal on mõned liikmesriigid (näiteks Soome ja Leedu) ise oma regulatsioonid välja töötanud ja rakendanud. Seega on Eesti olnud hea koht, kuhu tulla katsetama ilma regulaatori otsese järelevalveta.

Eesti on olnud seisukohal, et rakendame üleeuroopalise regulatsiooni, ning rahandusministeerium ja FinanceEstonia on aktiivselt osalenud regulatsiooni ettevalmistamisel. Leian, et see pole olnud vale, sest teiste riikide näitel võin öelda, et kiirustamise tõttu on seadusloome osutunud auklikuks ja seadnud ebavajalikke piiranguid nii ettevõttele kui ka kasutajatele.

Seni toimib Eestis eneseregulatsioonina FinanceEstonia ühisrahastuse hea tava, mis lähtub turu parimast praktikast. Hea tava sai loodud kohe, kui esimesed platvormid ilmusid, aastal 2016. Selle eesmärk on tagada turuosaliste eneseregulatsioon ning tuua selle abil sektorisse usaldust ja läbipaistvust. Sõltumatuse tagamiseks väljastab märgise komisjon, kuhu kuulub kolmanda osapoolena mitu advokaadibürood, kes ei ole otseselt seotud ühegi ühisrahastusettevõttega. Esimesed hea tava märgised anti välja mais 2016 viiele turuosalisele.

Usaldus ja vastutus on kriitilised

Tänaseks on ühisrahastusplatvormid saanud toimetada majanduskasvu tingimustes ja mingit suuremat kriisi pole veel olnud. Euroopas on esimesed platvormid pankrotti läinud, samuti on kaotatud esimesed investorite rahad. Viimastel nädalatel on ilmsiks tulnud ka esimesed kohalikud petuskeemid.

Sektori edendamiseks ja uute ärimudelite arendamiseks on oluline suurendada usaldust ja kasvatada mainet. Edukad on olnud need platvormid, kes on asutamisest alates võtnud tõsiselt eneseregulatsiooni, rakendanud avatud kommunikatsiooni põhimõtteid, auditeerinud majandustulemusi, ehitanud usaldusväärse ja kogemustega meeskonna. Nendel kordadel, kui platvormidega on midagi juhtunud, on üheks asjaoluks olnud pädevate inimeste puudumine.

Kuhu edasi?

Ühisrahastussektor areneb ikka jõuliselt. Enamik turuosalisi pole enam puhtalt n-ö inimeselt inimesele ühisrahastajad, vaid on juba muutunud hübriidiks, kus peale jaeklientide investeerivad ka institutsionaalsed ja professionaalsed investorid. Koos neopankadega (näiteks Revolut, N26, Monese jm) moodustatakse uus finantsökosüsteem. Juba on näha esimesed katsetused, kus neopank alustab koostööd[1] mõne laenuplatvormiga, et laiendada tootevalikut. Lähiaastatel muutuvad need kindlasti intensiivsemaks.

Mitte ainult n-ö fintech’ide vaheline koostöö ei intensiivistu, sama protsess toimub ka traditsioonilise finantssektori ja ühisrahastuse vahel. Hiljuti[2] teatas Citadele, et nad alustasid laenudesse investeerimist koos tarbimislaene vahendava Soome platvormiga Fellow Finance. Meil on ju ka näide[3], et LHV, EstateGuru ja Coinbase lõid ühise lahenduse, kus investoritel on võimalik vaadata internetipangas portfelli seisu.

Nende näidete ühiseks märksõnaks on piiriülesus. Juba praegu on Eesti platvormide haare rahvusvaheline – näiteks Bondora väljastab laene Eestis, Soomes ja Hispaanias, Crowdestate lisaks Eestile Lätis, Soomes, Itaalias ja Rumeenias, EstateGuru Baltikumis, Soomes, Hispaanias ja Portugalis. Võib arvata, et kui jõustub üleeuroopaline regulatsioon, muutub uutesse riikidesse liikumine aina intensiivsemaks. See aga aitab omakorda kaasa ühisrahastussektori kasvule.

Ühisrahastusportaalide puhul tuleb nende tegevusele tähelepanu pöörata ka investoritel. Kindlust portaali usaldusväärsusest saab hea tava märgisest, millega on tunnustatud Eestis neli tegutsevat portaali: Bondora Capital, Crowdestate, EstateGuru ja Fundwise. Vaadata tasub ka seda, kui kaua on platvorm tegutsenud, kes on omanikud, millised on majandustulemused ja millist tagasisidet on sellele kasutajad andnud.

Kokkuvõtteks

Finantssektor areneb ja uueneb ning alternatiivne finantseerimine võtab sellest järjest suurema osa. Täna on meil võimalus toetada selle sektori arengut mõistlikult, mitte üle reguleerides, nagu on juhtunud panganduses. Sektor on regulatsiooniks valmis, seda näitab aktiivne eneseregulatsioon. Regulatsioon on oluline investorite ja turuosaliste kaitsmisel, aga see ei tohi hakata takistama uute tehnoloogiate ja ärimudelite rakendamist. Alternatiivne finantseerimine saab toetada kohalike ettevõtete rahvusvahelist tegutsemist. Jääb vaid oodata ja vaadata, millistest alternatiivse finantseerimise platvormidest saab Eesti järgmine edulugu.


[1] https://www.altfi.com/article/4177_monzo-adds-investment-and-peer-to-peer-lending-to-its-marketplace

[2] https://www.fellowfinance.com/news-archive/Citadele-starts-investing-through-Fellow-Finance_201911271225_PRESS-RELEASE

[3] https://fp.lhv.ee/news/newsView?locale=et&newsId=5419797