EstateGuru töötajate investeerimislood – 2. osa, Matti Vansén

Tere! Minu nimi on Matti ja ma olen investor.

Investeerimisega olen tegelenud alates 2006. või 2007. aastast, kui vahetasin ema abiga tervisekindlustuse firmat. Kindlustuse töötaja ütles, et ma peaksin hakkama investeerima fondidesse, et koguda tuleviku jaoks vara. Koolinoorele tundus see küll väga kauge ja udune mõte, sest 16-aastasena oli mul paremaidki plaane, mida rahaga pihta hakata. Kuidagi ma siiski hakkasin investeerima. Kõik me teame, mis juhtus aastal 2008, aga ma investeerisin ikka edasi, kriisist hoolimata, kuust kuusse, 50 eurot korraga. Kui kriis läbi sai, nägin internetipangas oma portfellis rohelist värvi, ja see tekitas sõltuvust.

Aastal 2010 hakkasin avastama teistsuguseid varaklasse ja lugesin investeerimise kohta PALJU. Aastail 2010–2014 investeerisin nii Soome kui ka muu maailma aktsiaturgudele. Õigusteaduse üliõpilasena investeerisin sageli ka oma söögiraha, mis tundus tol hetkel kõige lollim tegu, aga tagantjärele vaadates olid need investeeringud ühed parimad, mis ma kunagi teinud olen. Kuid ma ei soovitaks kellelegi seda tunnet, mis mul seda tulemust oodates oli. Nii et toiduraha ei tasu kunagi investeerida.

Aastail 2014 ja 2016 tegelesin mõnda aega aktsiaturul kauplemisega. Teenisin sellega kasumit, millest osaliselt elatusingi. Kauplemine võttis nii palju aega, et mingil hetkel loobusin sellest ja keskendusin teistele asjadele. Samal ajal tegin koostööd Soome kahe suurima ja tuntuima ühisrahastusfirmaga. Seetõttu investeerisin osa oma tuludest C2B-laenudesse ja osaluspõhisesse ühisrahastusse. Võib öelda, et sel ajal ma armusin start-up’idesse. Sattusin jälle olukorda, et investeerisin start-up’idesse osa oma söögirahast. Inimesed, ma tõepoolest hoiatan, ärge kunagi investeerige elamisraha, mitte millessegi. Tagasi vaadates olid need investeeringud jälle ühed parimad, mida ma kunagi teinud olen, aga ebakindlustunne nende suhtes kestis peaaegu neli aastat.

Viimased paar aastat olen investeerinud mitmesugustesse varaklassidesse, näiteks kinnisvarasse. Olen teinud rahavoo investeeringuid ja panustanud ka korterite hinnatõusule, lihtsalt meelelahutuseks. Lisaks olen teinud palgatööd.

Praeguseks hetkeks tahate juba kindlasti teada, milline mu portfell välja näeb. Noh, ma ütlen alati, et käige minu sõnade, mitte mu tegude järgi. 54 protsenti mu portfellist on paigutatud start-up-investeeringutesse, aga enda kaitseks võin öelda, et suurema osa sellest olen ma saanud optsioonidena, sest olen mitmes start-up-ettevõttes töötanud. Kui aktsiaturg koroonaviiruse tõttu kokku kukkus, vähenes mu aktsiaportfelli väärtus ligi 65% võrra, sest ma olin investeerinud sedavõrd riskantsetesse firmadesse. Sellepärast on mul praegusel hetkel koguportfellist ainult neli protsenti aktsiates. Umbes 25 protsenti olen investeerinud lühiajalistesse kõrge tootlikkusega laenudesse. See 25% omakorda jaguneb EstateGuru ja teiste eraomandiga tagatud laenude vahel suhtega umbes 60:40. Raha on ikka trumbiks ja seetõttu hoian ma umbes 14% sularahas, et likviidsust säilitada. Ülejäänud 3% on mul jagatud erinevate spekulatiivsete varaklasside vahel.

Võib-olla küsib keegi, miks ja kuidas olen mina kui rahandus- ja majandusinimene endale sellise portfelli koostanud. Noh, vastus on lihtne: minu eesmärgiks on alati hoida umbes üks kolmandik avalikel turgudel, näiteks aktsiates, teine kolmandik kinnisvaraga seotud investeeringutes ja kolmas kolmandik investeerida laenudesse. Niisugune jaotus tuleb sellest, et ma järgin maailma rikkaimate inimeste eeskuju ja umbes niimoodi jagunevad ka nende investeerimisportfellid. Kui aktsiad kukuvad, on mul endiselt fikseeritud intressiga laenuinvesteeringud, mis ei kõigu, ja vastupidi. Kui intressimäärad on madalal, läheb aktsiatel enamasti hästi, ja nii edasi. Tänu sellele on mu portfelli riskid kogu aeg osaliselt maandatud.

Mis puudutab minu investeerimispõhimõtteid, siis üks põhimõte on mul kõige tähtsam: kui sa saad palga või mõne muu sissetuleku kätte, maksa kõigepealt endale ja alles siis teistele. See tähendab, et kui raha tuleb sisse, võtan ma sealt alustuseks ühe osa investeeringuteks, seejärel maksan kõik arved ja elamiskulud, ja kui siis veel midagi üle jääb, säästan selle osa või kulutan selle ükskõik mille peale, mis teeb mulle rõõmu. Kui maksaksin kõigepealt arved ja elamiskulud, ei paneks ma iialgi midagi kõrvale.

Lahtiütlus: Matti juhib EstateGuru tegevust Soomes.