EstateGuru töötajate investeerimislood – 4. osa, Kadri Akk

Tere! Minu nimi on Kadri ja ma olen investor.

Kõlab päris uhkelt, endalegi veidi harjumatult.

Minu investeerimise teekond algas aastal 2017, mil ostsime sõbrannaga nalja pärast paarisaja euro eest krüptorahasid. Kuigi algul korrutasin endale, et osta need ja jäta mõneks ajaks sinnapaika, oli päris tore vaadata oma esimest investeeringut iga nädal kahekordistumas. Sealt saigi alguse huvi, et selle teemaga rohkem tegeleda.

Olen täiesti tavaline pereema, kes on kasvanud tavalises Eesti peres, kus rahaasjad olid üldiselt tabu. Investeerimisest ning sellest, kuidas säästusid kasvatada, ei rääkinud mulle keegi. Pigem suhtuti negatiivselt kõigesse, mis puudutas raha tegemist muul moel peale füüsilise töö. Elu jooksul ei ole ma suutnud väga mingeid puhvreid koguda ja olen olnud pigem seda meelt, et elame ainult üks kord. Päevast päeva makarone süüa ning mind õnnelikuks tegevatest asjadest loobuda pole ma samuti suutnud. 

2018. aastal aga otsustasin, et see olukord peab muutuma ja võtan oma rahaasjad enda kätte – alustan raha kõrvale panemise ja investeerimisega. Lugesin läbi paar kõige lihtsamat raamatut, esimene oli Kristi Saare “Kuidas alustada investeerimisega”. Tegin enda jaoks selgeks, millistest asjadest ma suudaksin loobuda ja millest mitte. Selline analüüs andis mulle tulemuseks 100 eurot kuus, mille otsustasin igakuiselt kasvama panna. Jah, see ei tundu just väga palju ja mõnel kuul on see summa mingite ootamatute kulude tõttu hoopis 50 eurot või üldse mitte midagi. Aga järjepidevalt püüdes olen suutnud ikkagi keskmiselt 100 eurot kuus investeerida.

Lisaks otsustasin ka lastele kogutud raha osaliselt kasvama panna. Osaliselt seetõttu, et riske hajutada. Mulle on väga oluline, et mu lapsed saaksid võimalikult vara teadmisi rahast ja mõistaksid põhiprintsiipe. Seda kõike saan ma neile õpetada eelkõige enda eeskujuga.

Minu arvates on kõige olulisem investeerida sellistesse varaklassidesse, millest sa reaalselt aru saad. Seetõttu ei ole ma tänaseks veel usaldanud ennast nii palju, et asuda üksikaktsiaid ostma, vaid kasutan oluliselt lihtsamaid meetodeid, nagu indeksfondid ja ühisrahastus.

Tõsi, enne EstateGurusse tööle asumist ei teadnud ma ühisrahastusest midagi, olin kuulnud Mintosest ja Bondorast, aga ei julgenud seal päriselt kätt proovida. Tänaseks tean üpris täpselt, mida ühisrahastus endast kujutab. See on väga lihtne – on olemas ettevõtted ehk platvormid, kes pakuvad digitaalset lahendust, et sina kui erainvestor saaksid investeerida koos teiste samasuguste investoritega suurematesse laenudesse, mida pakuvad krediidiasutused või siis platvorm ise. Variandid on näiteks tagamata eraisikulaenud, autolaenud, tagamata ärilaenud ja hüpoteegiga tagatud ärilaenud.

Ühisrahastuses on mul nüüd portfell Mintoses, EstateGurus ja Crowdestate’is. Täna tunnen ennast kõige kindlamalt EstateGuru investeeringutega, kuna laenud, millesse ma olen investeerinud, on tagatud hüpoteegiga. See tähendab, et kui laenuvõtjaga peaks midagi juhtuma ja ta ei suuda laenukohustust täita, siis asub EstateGuru hüpoteegi tagatist müüma. Olenemata lojaalsusest tööandja või kolleegide ees võin öelda, et EstateGuru riskimeeskond ja võlamenetlusprotsessid on sedavõrd hästi üles ehitatud, et ma ei pea oma raha pärast väga muretsema. Pealegi, kuna investeeringu miinimumsumma on 50 eurot, siis saan investeerida mitmesse erinevasse laenu, nii et minu portfelli risk oleks piisavalt hajutatud.

Lisaks tegin sel aastal oma elu suurima investeeringu, milleks oli maja ost. Mina isiklikult olen seda meelt, et isegi kui maja on sinu kodu, on see ka investeering sinu või su laste tulevikku. Seega investeerin praegu iga kuu 100 eurot + abikaasaga kahe peale kodulaenu summa, kokku 750 eurot.

Üldiselt öeldakse, et investeerida tuleb raha, millest oled nõus ka ilma jääma, ehk siis ära kunagi investeeri oma viimast söögiraha. Mina olen täna valinud varaklassid, kus üldiselt on risk madalam ja tootlus siiski oluliselt kõrgem kui inflatsioon, mis pangakontol olevat raha ajapikku kahandab. Lisaks ei ole minu eesmärk lühiajaliselt maksimumtootlust taga ajada, vaid pigem lasen investeeringutel rahulikult enda heaks töötada. See võimaldab mul täna ka indeksfondide punaseid numbreid üsna hästi taluda. 

Praegu on mu eesmärk luua endale investeerimise abil püsiv passiivne sissetulek, mis näiteks 10 aasta pärast kataks ära autoliisingu igakuised maksed ja mul jääks veel üle piisavalt tulu, et see reinvesteerida. Minu arvates oleks see juba üsna kena täiendus mu sissetulekutele.

Kokkuvõtteks tahan öelda, et ükskõik kui väike on su investeerimiskogemus või summa, mida oled võimeline investeerima, siis kõige olulisem on sellega alustada! Alguses võib esimeste sentide laekumine tunduda mõttetu üritusena, kuid nagu juba vanasõnagi ütleb: kes senti ei korja, see krooni ei saa. Sama oluline on ka see, et raamatu põhjal investoriks ei saada. Teadmised ja oskused tulevad ikkagi isiklike kogemuste abil. Muide, minu krüptoinvesteeringute väärtus on täna 101 €, seega saan nagu paljud teisedki investorid öelda, et ka minu esimene investeering läks ilmselt aia taha.