Probleemsete laenude portfelli ülevaade

Siin on meie 2020. aasta esimene probleemsete laenude ülevaade, mis sisaldab nii eelmise aasta neljanda kvartali statistikat kui ka olulisi numbreid jaanuarist.

Seni on ühisrahastusplatvormid saanud toimetada majanduskasvu tingimustes ja mingit suuremat kriisi pole veel olnud. Tänaseks on aga Euroopas esimesed platvormid pankrotti läinud, samuti on kaotatud esimesed investorite rahad. Viimastel nädalatel on ka Eestis ilmsiks tulnud esimesed petuskeemid. Seetõttu on täna eriti olulised nii teadlikkus investeerimisega kaasnevatest riskidest ja nende hindamine kui ka platvormide ja projektide eelnev analüüs.

Turuliidrina töötame kõikides riikides tihedalt koostöös kohalike regulaatoritega, et seista alternatiivse rahastamise valdkonna arengu ja heaolu eest. Ühisrahastuse üleeuroopaline regulatsioon, millega luuakse kõigile riikidele ühtne raamistik, jõustub hiljemalt järgmisel aastal. Seni toimib Eestis eneseregulatsioonina finantssektori esindusorganisatsiooni FinanceEstonia ühisrahastuse hea tava, mis lähtub turu parimast praktikast. Selle eesmärk on tagada turuosaliste eneseregulatsioon ning tuua selle abil sektorisse usaldust ja läbipaistvust. FinanceEstonia käest on Hea Tava märgise saanud ka EstateGuru.

EstateGuru laenuportfell

Alates 2014. aastast kuni tänaseni on EstateGuru platvormi kaudu rahastatud 1246 laenu summas, mis ületab 180 miljonit eurot. Nendest 560 laenu kogusummas üle 87 miljoni euro on investoritele edukalt tagasi makstud.

Täna on probleemsete laenude portfellis 21 unikaalset projekti ja 42 probleemset laenu (erinevates laenuetappides), mille koguväärtus on 6,4 miljonit eurot.

Probleemsete laenude portfelli struktuur riigiti ei ole muutunud. Enamik probleemsetest laenudest on jätkuvalt väljastatud Eestis (nagu ka suurem osa kogu portfelli laenudest). Eestile järgneb Läti. Üheski teises riigis, kus EstateGuru tegutseb, probleemseid laene ei ole.

Tagastatud probleemsed laenud

Ei 2019. aasta neljas kvartal ega alanud aasta jaanuar ole toonud investoritele kaasa kapitali kaotust. Tagastatud probleemsete laenude reaalne jooksev tootlus on 10,9%. Laen makstakse investoritele tagasi keskmiselt 5 kuu jooksul alates kuupäevast, mil see probleemseks märgiti.

Eelmise aasta neljandas kvartalis ja tänavu jaanuaris tagastatud probleemsete laenude arv kasvas 11 laenult 17 laenule. Tagasi toodud probleemsete laenude koguväärtus on tänaseks 3,2 mln €, sellest 0,6 mln € väärtuses laene toodi tagasi viimase kahe kuu jooksul.

Avatud kommunikatsioon

Lisaks märgime ära, et kohtutäiturite poolt edastatud info kohaselt on käesolevaks hetkeks nelja probleemse laenu  tagatised Eestis ja Lätis oksjonitel müüdud ning käimas on ametlik menetlusprotsess, mille järgselt kantakse enampakkumise tulem tagatisagendile ja sealt edasi investorite kontodele. Antud nelja laenu puhul ei ole investoritele kapitali kaotust ning täpne tootlus selgub pärast menetlusprotsessi ja menetluskulude mahaarvamist.

Jätkame kogu meeskonnaga aktiivset tööd, et tagada investoritele võimalikult kiire ja parim tulemus probleemsete laenude tagastamisel.  Riskimeeskond koos kohalike maajuhtidega ja kinnisvarapartneritega tegelevad aktiivselt ostjate leidmisega probleemsete laenude tagatistele. Samuti tegeleb meie juriidiline osakond koos advokaadibüroost tagatisagendi ning advokaadibüroodest kohalike partneritega aktiivselt ja edukalt investorite esindamisega erinevates kohtuvaidlustes, mis on kaasnenud probleemsete laenudega.

Seisame avatud kommunikatsiooni eest ning oleme astunud mitu sammu, et parandada võlas ja probleemsete laenude kommunikatsiooni. Investorid saavad meie platvormil hiljemalt iga 35 päeva tagant probleemse laenu kohta uue info (laenu uuenduse).

Viimase statistika kohaselt on probleemsete laenude maht 6,9% kogu laenuportfellist. Töötame selle nimel, et käesoleva aasta keskpaigaks ei ületaks see maht 5% laenuportfellist.

Järgmine laenuportfelli kvartaliraport jõuab teie kõigini aprillis.

Tabel 1: Statistika