Mihkel Stamm: „Ühisrahastus võiks minna investeerimiskonto süsteemi.”

Mihkel Stamm

Mida tähendas möödunud tormiline aasta ühisrahastusele ja mida võib oodata alanud 2021. aastast? Ajasime juttu EstateGuru tegevjuhi ja FinanceEstonia ühisrahastuse töögrupi juhi Mihkel Stammiga.

Mida sa ühisrahastuse valdkonna eelmise aasta põhiteemadest esile tõstaksid?

Eelmise aasta peamiseks märksõnaks oli ühisrahastuse üleeuroopaline regulatsioon, mille Euroopa parlament oktoobri algul vastu võttis. Selle rakendamine saab olema sektori jaoks oluline samm. Esiteks on tänu sellele lihtsam oma äri piiriüleselt laiendada – kui sul on litsents juba olemas, ei pea sa enam igas riigis eraldi litsentsi taotlema. Teiseks tõstab see sektori usaldusväärsust, sest lisaks eneseregulatsioonile, mida oleme seni ühisrahastuse hea tava raames rakendanud, hakkab platvorme hindama ja jälgima riiklik järelevalve.

Tahaksingi tänada rahandusministeeriumi, kes on tegutsenud väga kaasavalt ja avatult, nii et oleme saanud anda oma panuse selle regulatsiooni valmimisse. Muidugi suur tänu ka FinanceEstonia töögrupi juristidele, eriti Kirsti Pentile ja Elina Varendile TGS-ist, kes on olnud peamised läbivaatajad ja tagasiside andjad. See kõik on olnud oluline, et tulemuseks oleks võimalikult paindlik regulatsioon, mis ka n-ö päriselu ja turuosalisi arvesse võtaks. Nüüd võib tõdeda, et kõik, mis regulatsiooni sisse sai, on vajalik, et tagada investorite kaitse ja platvormide tõsiseltvõetavus.

Selle valguses töötab rahandusministeerium välja siseriiklikku regulatsiooni, mida soovitakse rakendada koos Euroopa ühisrahastuse määrusega. See saab olema natuke laiem kui Euroopa regulatsioon, aga võtab arvesse ka sealt tulenevaid piiranguid. Põhimõte on see, et sellest rangemaks siseriiklikku reguleerida ei taheta.

Mida sa FinanceEstonia ühisrahastuse töögrupi tegevusest mainiksid?

FinanceEstonia on soovitanud, et siseriikliku regulatsiooni võiks välja töötada isegi kiiremini, sest siis tekiks Finantsinspektsioonil juba esmane kogemus ja Eestis registreeritud (või siin registreerimist soovivad) ettevõtted saaksid protsessiga varem pihta hakata. See oleks oluline sellepärast, et Eesti pole ainus koht, kus üleeuroopalist litsentsi taotleda saab. Kui tahame säilitada selles valdkonnas Euroopas liidripositsiooni, siis on kiirus ja mugavus kriitilise tähtsusega. Oluline on see, kui kiiresti ollakse valmis väljastama üleeuroopalist litsentsi ja kui ruttu see väljastamise protsess läheb. 

Praegu tundub, et Leedu tahab selles osas juhtohjad üle võtta ning näeb vaeva, et finantsvahendusplatvormid registreeriksid üleeuroopalised tegevusload Leedus. Meie arvates võiks Eesti töötada selle nimel, et kohalikud ühisrahastusplatvormid registreeriksid oma tegevusload Eestis. See tähendaks, et Eesti peaks töötama siseriikliku määruse välja 2021. aasta esimesel poolel. Ja kui EL-i määrus jõustub, siis saab kiiresti väljastada ka üleeuroopalisi lube. Muidu võib juhtuda, et litsentsid võetakse naaberriikidest, millest oleks kahju. Eesti võiks võtta ühisrahastuse ja alternatiivsete platvormide sektoris aktiivse rolli ning hoida innovatsiooni ja digiriigi positsiooni kõrgel. 

Milline on olnud COVID-19 mõju ühisrahastusele Eestis? 

COVID-19 mõjutas ühisrahastuse sektorit samamoodi nagu kõiki teisi ja kõige selgemalt oli seda näha esimese laine ajal märtsist maini – olukorras, kus teadmatust ja segadust oli kõige rohkem. 

Too aeg näitas selgelt, et platvormid, kes ei olnud eneseregulatsiooni tõsiselt võtnud, sattusid probleemidesse. Edukalt on kriisist väljunud need platvormid, kes on juba mõne regulaatori juures reguleeritud, kes on rakendanud avatud kommunikatsiooni põhimõtteid, auditeerinud majandustulemusi, ehitanud usaldusväärse ja kogemustega meeskonna jne. Nendel kordadel, kui platvormidega on midagi juhtunud, on olnud suured puudujäägid mõnes eelpool nimetatud põhjuses. 

Kuigi eelmise aasta ootamatud arengud tõid välja teatud kitsaskohad ja mõne platvormi kasvunumbrid said pihta, tulid teised platvormid sellest välja veelgi paremate tulemustega. See näitab, et investorid oskavad kaasa mõelda ning saavad aru, millised platvormid on usaldusväärsed ja millised mitte. Platvormid, kes sellest kriisist läbi tulevad, on siin, et jääda kauaks ja kujuneda suurema finantsökosüsteemi osaks.

Soovisime, et ühisrahastus koos krediidivahendajatega saaks osa n-ö KredExi programmist, et toetused jõuaksid laiema ringini – eelkõige võimalikult laia hulga väike- ja mikroettevõteteni, kelle osas alternatiivsete finantseerijate (krediidiandjad ja -vahendajad, ettevõtete laene väljastavad ühisrahastusplatvormid, laenu-hoiuühistud) eelis praeguses turuolukorras on otsuste tegemise kiirus ning spetsialiseerumine. Nii jõuaks abi kiiremini ja suurema hulga ettevõteteni, aga samuti aitaks see siia meelitada lisakapitali.

Fintech’id ja alternatiivsed finantseerijad põhinevad enamasti digitaalsel tehnoloogial ja protsessidel, mis võimaldab neil edukalt toimida ka praegustes tingimustes. Nende otsustusprotsess võib olla kordades kiirem kui pankadel. Pankade kapitaliseeritus, rangem järelevalve ja konservatiivsem krediidipoliitika on omaette väärtus, mis loob stabiilsust. Seda tasuks vaadata kui ühtset ökosüsteemi.

See tähendab, et olukorras, kus ettevõtjal on raha vaja kiiresti (päevade või nädalaga), saab teda kõigepealt aidata spetsialiseerunud alternatiivne finantseerija ning hiljem on võimalik laen refinantseerida pangalaenuga. Sellist lähenemist tuntakse sildfinantseerimisena. See tagaks, et abi jõuab võimalikult paljude VKE-de ja mikroettevõteteni, kes panga kaudu pakutavate lahenduste puhul abi ei saaks. Just seepärast on mitu riiki asunud väga aktiivselt kaasama ka nn alternatiivseid rahastajaid – krediidiandjaid ja kohati ka P2P-platvorme.

Kas tooksid mõne näite, kuidas seda on tehtud?

Ühendkuningriik ja Rootsi on selles osas väga head eeskujud. Riik kasutab alternatiivse finantseerimise platvorme selleks, et abimeetmed kiiremini ja efektiivsemalt väikeettevõtjateni jõuaksid. Ühendkuningriigi riiklik ärilaenude pank avas VKE rahastuse jaoks krediidiliini ühisrahastusplatvormile Funding Circle. Aprilli lõpus sai Funding Circle samasuguse ligipääsu Ameerika Ühendriikide valitsuse VKE rahastuse kanalitele.

Leedu KredExi analoog Invega käivitas juba aprillis programmi „Financing to alternative lender Alternatyva“. Programmi kogumaht on 50 miljonit eurot ja eesmärgiks rahastada krediidiandjaid, et need saaksid omakorda VKE-sid rahastada. Lubatud on ka faktooring, liising jm laenutooted. Iga laenuandja saab laenu kuni 20-kordse omakapitali väärtuses, krediidirisk jääb krediidiandjale ning laenu antakse kuni 5 aastaks. Lisaks teeb Invega alternatiivsete laenuandjatega koostööd ka mitme teise VKE-dele suunatud meetme raames.

Mis on 2021. aasta suurimad teemad ühisrahastuses?

Jätkuvalt tuleb valmistuda ühisrahastuse regulatsiooniks. Ehk on ettevõtetel nüüd piisavalt aega, et ennast regulatsiooniga vastavusse viia. Regulatsiooniga kaasneb ka raporteerimine, mille osas oleme juba Eesti Pangaga koostööd ja suhtlust alustanud ning proovime jõuda aasta jooksul sobiva formaadini.

Regulatsiooni tulekuga peaksime üle vaatama ka FinanceEstonia töögrupi ja ühisrahastuse hea tava rolli. Hea tava uuendamine on niikuinii vajalik, et vastata siseriiklikule ja Euroopa määrusele, aga peaksime lisaks mõtlema, kas see võiks olla midagi enamat. Mida me tahame, mille poole meie ettevõtted püüdleksid?

Üks selline asi on ESG esiletõus ja kõik, mis seda puudutab. See võib olla üks asjadest, mida kirjutada lisaks määrustele hea tava juurde sisse. Et need ettevõtted, kes kuuluvad FinanceEstoniasse, ei mõtleks ainult tänasele, vaid astuksid ka järgmise sammu – oleksid vastutustundlikud ettevõtted, kes mõtlevad jätkusuutlikkusele ja keskkonnale.

Hea tava rolli muutmisega tõuseb sel aastal ka ühisrahastuse töögrupi rolli küsimus. Kui siiani on peamine fookusteema olnudki regulatsioon ja hea tava väljastamine, siis Euroopa määruse rakendumisega saab suur osa ühisosast lahendatud. Veel enam, ühisrahastajad pole enam ainult ühisrahastajad. Kaasatud on institutsioone, laienetud on uutele turgudele, ennast juba erinevalt reguleeritud ja ka ärimudeleid muudetud. Nii et tegelikult räägime juba millestki muust kui ainult ühisrahastusest. Seega peame endilt küsima: mis on see uus ühisosa, mis meid liidab? Selle väljaselgitamine või vähemalt sel teemal arutlemine saab samuti olema üks teemadest, millega 2021. aastal tegeleda. 

Viimane teema, mis saab järjest olulisemaks, on investeerimiskeskkonna arendamine. Ühelt poolt on see finantskirjaoskuse parandamine ja seda ühisrahastuse ettevõtted ja ka teised FinanceEstonia liikmed juba teevadki. Aga kuna ühisrahastuse päevased investeerimismahud ületavad juba näiteks Nasdaq Tallinna börsi mahtusid, siis on selge, et see toode on leidnud investorite portfellis kindla osa. Kuidas saaksime seda veelgi rohkem tänasesse finantssüsteemi integreerida?

Üks viis oleks lisada taolised platvormid investeerimiskonto süsteemi (mis tähendab, et eraisikud saavad soovi korral teha investeeringuid investeerimiskonto alt ja niimoodi oma tulumaksukohustuse edasi lükata). Sama meelt on olnud ka rahandusministeerium, aga näis, mida arvab sellest maksu- ja tolliamet. Kohene maksutulu jääb siis ju saamata. 

Kindlasti võiksid investeerimiskonto süsteemi alla minna need platvormid, kes on ennast Eestis reguleerinud. Sellisel juhul võidaksid kõik – see meelitaks rohkem platvorme ennast siin reguleerima, lihtsustaks eraisikute investeerimist ja tagaks, et platvormid on järelevalve all.