Kuidas kriisiajal investeerida: 8 sammu hajutatud portfellini

Paljud inimesed lasevad käest libiseda tuludel, mida nad investeerimise abil varasid kogudes saada võiksid, sest nad seostavad investeerimist riskidega. Nende meelest on investeerimine enam-vähem sama, nagu nad viiksid oma raske tööga teenitud raha kasiinosse.

Praegune majanduslangus tundub veelgi enam tõestavat, et niimoodi arvajatel on õigus. Kogu maailma aktsiaturud kukuvad kivina ning investorid rüselevad selle nimel, et leida oma vaevaga kogutud rahale kiiret likviidsust ja turvasadamaid.

Jah, muidugi, investeerimine võib olla riskantne, aga mõned ajaproovile vastu pidanud strateegiad aitavad riske maandada ja kaitsevad su varasid. Hajutamine tähendab seda, et sa jagad oma investeeringud laiali mitmesuguste instrumentide, sektorite ja teiste kategooriate vahel, et riske vähendada. Mõte on selles, et investeerida tuleb erinevatesse valdkondadesse, mis ei reageeri ebasoodsate sündmuste korral ühtemoodi.

Kuigi investeerimisportfelli hajutamine ei kõrvalda riske täielikult, on see siiski parim viis, kuidas saavutada oma pikaajalised finantseesmärgid, nii et riskid on samal ajal viidud miinimumini.

Süveneme nüüd pisut põhjustesse, miks on portfelli hajutamine sedavõrd oluline ja kuidas seda kõige parem teha oleks.

1. samm: mõista hajutamise vajalikkust

Hajutamise peamine argument on riskide vähendamine. Teatud ebakindlus kehtib kõigil rahaturgudel, nii et kui sa paigutad kogu oma raha ühe ettevõtte aktsiatesse, riskid sa kõige selle kaotamisega. Samamoodi võid kaotada raha juhul, kui investeerid kõik ühte varaklassi, näiteks kinnisvarasse või osalusse ühesainsas ettevõttes. Kui peaks juhtuma midagi ebasoodsat – midagi sellist nagu 2008. aasta kinnisvarakriis –, võid sa kõigest ilma jääda.

Õnneks ei saa kõik turud ühel ajal ega ühtemoodi kokku kukkuda. Selles peitubki hajutamise lihtne võlu. Kui jaotad oma investeeringud eri ettevõtete ja eri varaklasside vahel, vähendad võimalikku mõju, mida üks katastroof sinu portfellile saab avaldada.

2. samm: säti riski ja tootluse soovid tasakaalu

Enne kui kiirustad ostma ükskõik millist finantstoodet, mille suurepärase tootluse tõotused sind peibutavad, pea meeles, et selle investeeringu riskitase on tõenäoliselt kõrge. Teisisõnu: et saavutada suurt tootlust, pead olema valmis arvestama suure riskiga. Sinu investeeringuga kaasnev keskmisest kõrgem tootlus on tasu suure volatiilsusega leppimise eest. Seetõttu on ülioluline, et sa enne investeeringu tegemist teaksid, kui suure riskiga sa suudad nõustuda vastava tootluse saavutamiseks.

Mõtle selle üle rahulikult ja leia tase, kus sinu tootluseootused ja võimalikud riskid tasakaalus oleksid. Kui teed investeerimisotsuseid riski- ja tootlustasemete hoolika kaalumise põhjal, saad pikemas plaanis kindlasti rõõmustada suurema tootluse üle. Näiteks aktsiaturud pakuvad ju päris kõrget tootlust ja tänu sellele peibutavad investoreid. Kuid need investorid, kes paigutasid kogu oma raha aktsiatesse enne 1929., 1987. ja 2009. aastate tohutuid turukrahhe, said ilmselt kibeda õppetunni, et ainult aktsiatesse investeerimine ei ole mõistlik finantsstrateegia.

3. samm: hoia hädaabifondi rahas

Asjatundjate sõnul tuleks hoida hädaabi- või meelerahufondina teatud rahapuhvrit, mis kataks su elamiskulud vähemalt kuue kuu jooksul. Niisuguse varuraha võib paigutada kas lihtsalt pangakontole, või kui eelistad ka selle investeerida, siis näiteks mõnda fondi või hoiusesse.

Varuraha aitab sul elada keerulised ajad üle nii, et sa ei pea oma varasid maha müüma. Varade sundmüük valel hetkel võib tuua kaasa suuremad maksud ja väiksema tootluse, ning seda kõike ajal, kui sul on raha hädasti vaja.

Rahapuhvri hoidmisel on veel üks põhjus, mis kehtib eriti jõukate investorite puhul. Niisugust rahavaru saab kasutada varade ostmisel siis, kui majandus kokku kukub. Rikkad investorid panevad raha kõrvale selleks, et kasutada ära võimalusi, mis tekivad finantskriiside ajal, kui varasid saab osta soodsalt.

Ja veel üks asjaolu: kui sinu portfellis on ka raha, annab see sulle likviidsusvaru, mida saad välja võtta siis, kui aktsiaturud pikemaks ajaks sulguvad. Niisuguses olukorras ei ole teatud varasid isegi võimalik müüa.

Rusikareegel on see, et sularahas peaks hoidma vähemalt 5% portfellist. Mõned eksperdid ütlevad, et miinimum on 10–20 protsenti, mis annab sulle kõige parema riski ja tulu tasakaalu.

4. samm: kaalu üksikaktsiate asemel ETF-e

Üksikaktsia riskid ja volatiilsus võivad olla erinevad, sõltudes konkreetsest aktsiast, sektorist, turust ja majanduse olukorrast. Kui ühes majandusharus või mingil turul juhtub midagi ebasoodsat, kujutab see endast märkimisväärset riski kõigile selle majandusharu ettevõtete aktsiatele ja neisse paigutatud kapitalile.

ETF-id ehk börsil kaubeldavad fondid on aga vähem riskantsed, sest need koosnevad tervest investeeringute buketist. Teisisõnu on ETF-id juba hajutatud. Olenevalt sellest, mida konkreetne ETF täpselt sisaldab, ei mõjuta turu ebasoodne pööre tõenäoliselt kõiki selle ETF-i investeeringuid ühtemoodi. Pea siiski meeles, et vähem riske tähendab ka väiksemat oodatavat tootlust.

Peale selle, et ETF-id on üksikaktsiatest turvalisemad, saab neid osta ja müüa täpselt samal viisil nagu aktsiaid. Tavaliselt kehtivad neile ka väiksemad teenustasud.

5. samm: anna ETF-idele hoogu juurde laiapõhjalise ETF-iga 

Laiapõhjaline ETF koosneb mitmest allfondist ja pakub üheainsa ETF-i raames mitmesugustest varadest koosnevat laialdast portfelli. Selline ETF annab hajutust veelgi rohkem kui tavaline ETF – see võib sisaldada nii Põhja-Ameerika kui ka teiste arenenud turgude ja samuti arenevate turgude varasid. Võib öelda, et selline ETF pakub laiemat portfelli – midagi samasugust, nagu võimaldavad robotnõustajad aga väiksemate kuludega.

Samuti annab „kõik ühes“ ETF-i investeerimine sulle mugava võimaluse portfelli vajaduse korral automaatselt uuesti tasakaalustada – kindlustamaks seda, et seal püsiksid just sellised investeerimissihid, nagu sa soovid. Seda saab seadistada mingile kindlale investeerimiseesmärgile, vastavalt sinu riskiisule ja -taluvusele. Investeerimiseesmärgid jaotatakse sissetuleku-, tasakaalustatud, konservatiivseks ja kasvueesmärgiks. „Kõik ühes“ ETF-iga saab börsil kaubelda samamoodi nagu tavaliste ETF-ide ja aktsiatega.

6. samm: las robotnõustaja mõtleb sinu eest

Robotnõustajad on varahaldurite tehisintellekti-põhised vasted, kes enamasti investeerivad madalate kuludega ETF-idesse. Suhteliselt väikese teenustasu eest teevad nad kogu raske töö sinu eest ära, nii et sa ei pea nägema vaeva portfelli tasakaalustamise ega hajutamisega. Robotnõustajaga investeerimine sobib sulle kõige paremini sel juhul, kui sa soovid oma portfelli optimeerida, aga sul pole endal aega või oskusi, et sellega aktiivselt tegeleda.

Robotnõustaja lihtsustab ja automatiseerib investeerimisprotsessi tehnika abil. Robotnõustaja juures konto avades annad sa talle ka info, mis puudutab sinu investeerimiseesmärke, riskitaluvust ja ajahorisonti. Neid eelistusi on sul võimalik igal ajal muuta. Seejärel loob robotnõustaja selle info abil sinu riskiprofiili, arvutab välja sulle sobiva varade jaotuse instrumentide kaupa ning paneb kokku hajutatud portfelli. Sina võid määrata uuele kontole automaatse püsikorralduse ja hakata otsekohe investeerima.

7. samm: heida pilk kinnisvaraturule

Ükski portfell pole korralikult hajutatud, kui osa sellest pole paigutatud kinnisvarasse. Investeeringud suuremate linnade kinnisvarasse on paindlikud ja need on saanud suurepäraselt hakkama ka inflatsiooni ajal. Linnade kinnisvaraturg on ikka ja jälle rekordkiirusel taastunud, tuues sealsetele investoritele suurt tulu.

Üldiselt ei ole kinnisvaraturg aktsiate ega võlakirjadega seotud ning sellepärast ei liigu see otseselt nendega koos. Kui majanduses tekivad probleemid, ei jää ükski turg nendest puutumata. Ometi on Euroopa riikide pealinnades asuvad hooned ajalooliselt pakkunud tõhusat kaitset turu languse vastu, sest pikema aja jooksul on nende hinnad alati tõusnud.

Juhul kui sulle investorina riskid ei meeldi, sobib varade paigutamine kinnisvarasse sulle ideaalselt, eriti karuturgude ajal.

Õnneks on tänapäeva kinnisvara ühisrahastuse abil igaühel võimalik kinnisvarainvestoriks hakata. Sa võid laenata raha kinnisvaraarendajatele väikeste summade kaupa ning teenid sellega kahekohaliste numbriteni ulatuvat kokku lepitud aastatootlust. Teine levinud meetod on „osta ja üüri“, mille puhul panevad eraisikud oma rahad kokku selleks, et üheskoos osta kinnisvara ja see välja üürida. Sel viisil teenivad investorid tulu kinnisvara väärtuse tõusult ning võtavad samal ajal vastu igakuiseid üürimakseid.

8. samm: tasakaalusta oma portfelli igal aastal

Portfelli tasakaalustamine tähendab seda, et teatud aja tagant reguleeritakse portfelli varade jaotust nii, et seal taastuks just selline valik, millist sina eelistad ja mis vastab kokkuvõttes su investeerimiseesmärkidele.

Et saavutada soovitud rahalisi eesmärke, tuleb sul jaotada varad vastavalt oma riskitaluvusele erinevate investeeringute vahel, mis kokku moodustavad sinu portfelli. Näiteks kui sa oled umbes 30-aastane ja pensionipõlv alles aastate kaugusel, võivad su varad olla paigutatud pigem riskantsematesse, suure tootlikkusega investeeringutesse.

Aja jooksul kipub eri varade algul paika sätitud tasakaal muutuma, sest ühtede varade väärtus tõuseb ja teiste oma langeb. Näiteks võib üks konkreetne aktsia tuua sedavõrd suurt tootlust, et see hakkab moodustama sinu koguportfellist märksa olulisema osa, kui sa tahaksid.

Sellisel juhul tekib vajadus viia portfell uuesti tasakaalu. Selleks tuleb muuta varade paigutust ja taastada esialgne jaotus.

Kokkuvõtteks

Hajutamine on mõistliku investeerimisstrateegia oluline ja keeruline element. Sul tuleb kaaluda, kui suuri riske sa suudad taluda ja kui palju aega sul on, enne kui määrad kindlaks sellise portfelli jaotuse, mis annab sulle just need tulemused, mida soovid.

Külalispostituse autor on Lucas P., kes tegutseb Euroopa investoritele suunatud ülevaate- ja võrdlussaidil Ampleinvest.com.

EstateGuru Platvormi kaudu laenu andmisega kaasneb investeerimisrisk. Kuigi riskide maandamiseks antakse Platvormil vahendatud laenu üksnes kinnisvara tagatisel, ei garanteeri see siiski teie rahaliste vahendite osalist ega täielikku tagasisaamist. Laenulepingute sõlmimine toimub iga investori ja laenusaaja vahel individuaalselt, kusjuures EstateGuru vahendab investorite nimel laenu laenusaajale. Soovitame enne investeerimisotsuse tegemist konsulteerida professionaalse nõunikuga.