Kes Balti riikides kõige innukamalt investeerivad?

Hoolimata majanduse olukorra pidevast muutumisest on paari viimase aasta jooksul tulnud aina rohkem juurde neid inimesi, kes otsustavad panna oma säästud teenima alternatiivse rahastamise sektoris ja investeerida kinnisvaraga tagatud laenudesse.

Ebakindlad majandustingimused ja ülemaailmne kriis on toonud kaasa selle, et näeme üha enam, kuidas inimesi kutsutakse investeerima ja kasutama kõikvõimalikke finantsinstrumente, et kasutada ära aktsiaturgude hinnalangust ja mitmesuguseid muid tegureid. EstateGuru on üks populaarsemaid platvorme, kus on võimalik rajada endale interneti kaudu kinnisvaraportfell, mis on hajutatud korralikult üle kogu Euroopa.

Alates 2014. aastast, mil EstateGuru tegutsema hakkas, on meie investorid teeninud intressidena 17 miljonit eurot. Tänaseks on platvormil ennast registreerinud rohkem kui 55 000 investorit kogu maailmast.

Selles artiklis pakume laiemat ülevaadet investorite käitumise trendidest ja sellest, mille poolest erinevad üksteisest Eesti, Läti ja Leedu investorid.

Keeruline oleks maalida platvormil registreerunud keskmise investori portreed, sest üks alternatiivsete investeeringute eeliseid ongi see, et portfelli ehitamine ei nõua märkimisväärseid rahalisi vahendeid. Seetõttu kuulub platvormi kasutajate hulka väga erinevaid üksikisikuid, investeerimisfirmasid, panku, varahaldureid jne. Investeerima saab hakata juba kõigest 50 euroga. Samal ajal on igaühel võimalik teha teadlik otsus, millisesse eelkontrolli läbinud projekti investeerida, kasutades selleks platvormil avaldatud teavet. Just seepärast ulatub EstateGuru investorite kogukond elukutselistest institutsionaalsetest investoritest näiteks üliõpilaste ja teiste inimesteni, kes tahavad viia oma säästud järgmisele tasemele tagatud laenude ja märkimisväärse kasumi abil.

Joonis 1. Registreeritud investorite üldarv

Kui võrrelda platvormil registreeritud investorite hulka, saab kohe selgeks, et eestlased on kõige aktiivsemad investorid. Seda võib seletada Eesti üleüldise tehnoloogilise arenguga, aga ka asjaoluga, et EstateGuru platvorm alustas kõigepealt tegevust just Eestis. Lätlased ja leedulased on tavaliselt uute tehnoloogiate ja finantsinstrumentide osas ettevaatlikumad, ning seetõttu ulatub lätlaste osakaal platvormi investorite koguarvus ainult 4,44 protsendini ja leedulaste oma 5,5 protsendini.Need andmed on teatud vastuolus Balti riikide üldisemate trendidega. Jaemüügifirma Maxima poolt 2019. aastal läbi viidud uuring näitas, et kõige aktiivsemalt säästavad just leedulased. Leedus pani raha kõrvale 82 protsenti küsitlusele vastanud inimestest, Eestis oli vastav protsent 65 ja Lätis 60.

Joonis 2. Rahastatud laenudesse investeeritud kogusumma

Platvormi tegutsemise vältel tehtud investeeringute hulk näitab samuti selgelt eestlaste usaldust ja valmisolekut investeerida kõige tänapäevasemal ja mugavamal viisil. Rohkem kui kolmandik kõigist platvormil rahastatud laenudest on pärit otse Eesti investoritelt. Leedulaste investeeringud on samuti märkimisväärsel tasemel, ulatudes üle 19 miljoni euro, Lätist pärit investorid on aga rahastanud ainult 6,8 mln € eest laene. Sealjuures väärib märkimist asjaolu, et EstateGuru tegutseb Lätis alates 2016. aastast, Leedus aga alles 2017. aastast.Alternatiivsete investeeringute sektori ülikiire areng Balti riikides ja eriti Lätis viitab ka ühele üsna huvitavale nähtusele ühiskonnas – traditsioonilisi panku üldiselt ei usaldata. Uuringufirma Norstat viis Lätis läbi uuringu, millest selgus, et ainult 14 protsenti kõigist vastanutest pidas panka sobivaks kohaks, kus oma sääste hoida. Kahjuks tundub vanemas eas vastajate hulgas kõige levinum säästude hoidmise meetod olevat sularaha, mis ei paku sentigi intresse ega mingit kasvupotentsiaali. Nooremad inimesed kaaluvad tõenäolisemalt alternatiivseid investeeringuid.

Joonis 3. Investeeringute üldarv kõigist rahastatud laenudest

Kokku on meie platvormil tehtud peaaegu miljon investeeringut, et rahastada 1651 laenu rohkem kui 220 miljoni euro ulatuses. Eestlased on sellest koguhulgast investeerinud ligi viiendiku, leedulased on eelistanud mõnda projekti 53 649 korral, kuid Läti investorid ainult 10 212 korral. Muidugi ei peegelda pelgalt investeeringute arv täpselt investorite eelistusi, nii et järgmisel joonisel esitame ka andmed ühte projekti keskmiselt investeeritud summa kohta.

Joonis 4. Keskmine investeeringusumma

Kuigi Balti riikide arvestuses on Lätis kõige vähem investoreid ja kõige väiksem on ka sealsete investorite poolt tehtud investeeringute üldarv ja kogusumma, investeerivad Läti investorid keskmiselt kõige suurema summa – 671,14 eurot, mis on 33% rohkem kui Balti riikide investorite keskmine investeering. Nii Eestis kui ka Leedus on keskmine investeeringusumma väiksem, vastavalt 479,18 ja 357,24 eurot. Et hinnata objektiivsemalt seda, kas keskmine investeeringusumma viitab investorite suuremale rahastamisvalmidusele või portfelli vähesemale hajutamisele, võrdleme ka investori portfelli keskmist suurust kolmes riigis.

Joonis 5. Investori portfelli keskmine suurus

Platvormil tervikuna ulatub ühe investori portfelli keskmine suurus 4928 euroni. Nagu diagrammilt näha, on see näitaja kõigis Balti riikides kõrgem kui platvormil keskmiselt. Leedu investorid on eelistanud paigutada kõige suurema osa oma tuludest investeeringutesse ja nende keskmise portfelli suurus ulatub 7501 euroni. Järgnevad Läti investorid, kelle portfell on keskmiselt 6723 eurot, ja Eesti investorid, kelle keskmine portfell on 6140 eurot. Keskmisi investeeringuid ja portfelli suurust võrreldes näeme suundumust, et Leedu investorid teevad investeeringuid vastutustundlikult ja riske hajutades, investeerides väikeste summade kaupa nii paljudesse laenudesse kui võimalik. Läti ja Eesti investorite puhul see sama tavaline ei ole.

Hajutamine on ülioluline ja tõhus viis investeerimisriskide vähendamiseks ning EstateGuru platvorm annab investoritele ühest küljest võimaluse valida eri tüüpi projektide vahel, mille tagatiseks on erisugused kinnisvarad, ja teisalt investeerida seitsmesse Euroopa riiki. Selline hajutamine kaitseb investeeringuid ühe regiooni majanduses toimuvate muutustega seotud riskide eest.

Investorite käitumist analüüsides saavad ilmseks ka kultuurilistest ja vaimsetest valdkondadest tingitud tunnusjooned. Eesti ja Leedu investorid on aktiivsemad ja rohkem valmis katsetama uusi võimalusi, et oma passiivset sissetulekut suurendada, Lätist pärit investorid eelistavad aga endiselt traditsioonilisemaid hoiustamisviise ja näitavad investeerimisvalikuid tehes üles suuremat konservatiivsust.

Kokku moodustavad Balti riikide investorid peaaegu kolmandiku kõigist EstateGuru platvormi kasutajatest. EstateGuru tegutsemisaja jooksul on Balti riikide investorid rahastanud ligi poole platvormi investeeringute kogusummast.

EstateGuru investorite käitumine viimase paari aasta jooksul peegeldab Balti riikides levivaid laiemaid trende. Tänu piirkonna majanduste tugevnemisele ja kasvamisele on tekkinud suuremate sissetulekutega elanikkonna grupid, kes otsivad keerukamaid investeerimisvõimalusi, mis toovad rohkem kasu kui need, mida pakuvad traditsioonilised pangad. Sellegipoolest eeldatakse, et koroonaviiruse kriisi tõttu satuvad kõik kolm majandust langusesse. Swedbanki viimatine majanduse väljavaadete uuring ennustab, et vastupidi sellele, mida arvata võiks, toob majanduslangus kaasa säästude suurenemise, sest inimesed suhtuvad majandusoludesse pikemas perspektiivis ettevaatlikult ja soovivad ennast tulevikuks rahaliselt kindlustada.

Investorid liiguvad alternatiivsete võimaluste poole kõigis Balti riikides ja võib eeldada, et nad teevad seda ka edaspidi. 2018. aasta jooksul anti alternatiivsete laenukanalite kaudu välja 1,082 miljardit eurot. See moodustas 8,27% kogu piirkonna laenutegevusest, sest pangad ja krediidiühingud andsid välja umbes 12 miljardit eurot.

EstateGuru ootab ja eeldab, et Leedu ja Läti investorid jõuavad Eesti investoritele nii arvuliselt kui ka mahtude mõttes juba lähitulevikus järele. Just seetõttu jäävad Balti riigid ka edaspidi meie peamiseks fookuseks.