Guru Spotlight: Makar Navitski

Raske on isegi uskuda, mida kõike on laenuhaldur, ettevõtja, karatemeister, kitarrist ja poliitikahuviline Makar Navitski noorest east hoolimata juba saavutanud. Kui iga ettevõtte edu üks mõõdupuu on seal töötavate inimeste tase, siis Makari hiljutine tööle võtmine on EstateGurule väga heaks endeks.

Makariga juttu ajades arutasime tema paljutõotavat ja üllatavalt mitmekülgset karjääri, tema osalemisest Euroopa meistrivõistlustel karates ja börsile sukeldumise algust ning seda, miks talle meeldib EstateGurus töötada. Intervjuud tehes kippus pidevalt pähe mõte, et ilmselt ei lähe kaua aega, kuni Makarist saab suur ülemus.

Kui kaua Sa oled EstateGuru tiimi kuulunud ja kuidas Sa siia üldse sattusid?

Põhimõtteliselt oli see nii, et kui koroonaaeg 2020. aastal algas, sain ma aru, et pean midagi ette võtma. Asusin internetis mitmes ülikoolis rahandust ja teisi sellega seotud aineid õppima. Selleks ajaks oli mul investeerimises juba veidi kogemusi ja oma investeerimistaktika olemas, nii et mõtlesin, et oleks vaja neid teadmisi kuidagi rakendada. Hakkasin tööd otsima ja niimoodi mu teekond algaski. Lühemat aega töötasin ühes pangas ja ühes finantsettevõttes ning nüüd olen veidi üle viie kuu olnud EstateGurus.

Sa kavatsed siis umbes 25-aastasena pensionile minna?

Hahaa, nojah, ausalt öeldes ma ei tea. Kõik areneb nii kiiresti. Aga mulle väga meeldib see, mida ma teen.

Mis on Sinu missioon EstateGurus?

Minu kui laenuhalduri töös on väga oluline kindlustada, et mu kliendid saaksid parima võimaliku teeninduse. Samuti on mu prioriteet hoida end kursis finantssektori kõigi viimaste arengutega.

EstateGuru põhiväärtused on kasvule orienteeritus, julgus, vabadus, ausus, sihikindlus ja empaatia. Kas kohtad mõnda nendest väärtustest ka igapäevatöös ja milline neist on Sinu lemmik?

Jaa, kõiki neid väärtusi näen enda ümber. Mulle väga meeldib koostöövaim ja empaatia, mille vaimus kõik töötavad. Kolleegid on näidanud, et nad usuvad minusse väga, ja ma tunnen suurt toetust ja vabadust teha oma tööd kõige paremal viisil, nagu ma oskan.

Mis Sulle praegu oma töö juures kõige rohkem meeldib?

Mulle lihtsalt meeldib, et ma olen siia jõudnud (naerab). Et minu ülemus Tauri (EstateGuru müügitiimi juht Tauri Tiik) uskus minusse nii palju ja ütles: „Okei, ma tahan seda kutti oma tiimi.“ Ta usaldas mind, et ma suudan korraga töötada ja kooli lõpetada ja et mul on erialaselt piisavad oskused. See tähendab mulle väga palju.

Loomulikult meeldib mulle väga ka investeerimine. Ma jõudsin juba 16-aastaselt arusaamisele, et investeerimine on väga mõistlik tegevus, nii et ma palusin oma vanemaid, et nad teeksid mulle konto, sest ma olin ise selleks liiga noor. Uurisin seda valdkonda põhjalikult ja hakkasin oma raha eest aktsiaid ostma. Mul oli väga suur motivatsioon lugeda uudiseid ja langetada investeerimise osas juba teadlikke otsuseid, sest kui sa seda ei tee, siis on su raha suures ohus.

Mida Sa vabal ajal teed? Millised on Sinu veidrused ja ainulaadsed omadused?

Praegu on mul palju tegemist gümnaasiumi lõpetamisega, ehkki lõviosa eksamitest on mul juba tehtud. Vabal ajal on mul palju hobisid. Ma olen nüüdseks tulnud neli või viis korda oma vanuseklassi Eesti karatemeistriks. Mul on must vöö ja karatetreeneri kutse. Augustis käisin Euroopa juunioride meistrivõistlustel ja sain seal Eesti esindajana 11. koha. See ei pruugi kõlada väga eriliselt, aga minu jaoks oli see suur saavutus. Samuti meeldib mulle käia lasketiirus harjutamas. 

Ahaa, nii et Sa oled karatemeister, kes saab vastasele ka kaugelt pihta?

Nojah, vist küll (naerab). Aga siin tasub rõhutada, et karate filosoofia on vägivallatu, mis tähendab, et ma ei teeks seda isegi siis, kui saaksin. Peale selle mängin ma kitarri ja mulle meeldib elada aktiivset elu.

Olgu, viimane küsimus: kui annaksid nõu inimesele, kes tahaks EstateGurus tööle asuda, mida Sa talle siis ütleksid? Miks peaksid erakordselt andekad inimesed meiega liituma?

Ma soovitaksin sel inimesel olla erakordselt andekas (naerab). Ja kui inimene juba on väga andekas, siis põhimõtteliselt polegi tal mingeid muid variante. Seda võib sõnastada ka retoorilise küsimusena: kuhu siis erakordselt andekal inimesel veel minna oleks?