Äripäeva asjatundmatus ühisrahastuse teemal: paljastatud!

Alljärgnevas blogipostituses annab EstateGuru hinnangu meid Äripäeva poolt tabanud erapoolikule meediakampaaniale ning toob välja täies mahus kirjavahetuse Äripäeva ajakirjanik Indrek Mäega, mille tulemusena avaldati 29.01.2018 Äripäeva esikaanelugu “Paljaks kistud: EstateGuru hapu laenu lugu.”
Loodame, et tutvumine ajakirjaniku algsete küsimuste ning Estateguru vastuste täistekstiga annab teile veelkord ja oluliselt parema ülevaate teemast kui Äripäeva segasevõitu ja põhjendamatuid kahtlusi õhutav artikkel ise. 

On äärmiselt kahetsusväärne, et Eesti loetuim majandusleht on avaldanud materjale, millest paistab tugevalt silma selge ebapädevus ja asjatundmatus käsitletavates teemades, millega kaasneb kahjuks ka lugejate eksitamine.  

Tõsiseltvõetav majandusajakirjandus ei ole see, kui reporter võtab faktid, tõlgendab neid endale sobivalt ja lugejaid suunavalt ning paneb üllitatud teosele veel võimalikult skandaalimaigulise pealkirja. Seejuures arvestamata ka asjaolu, et kõik valdkonna spetsialistid (mis ilmneb ka viimasest 29. jaanuari artiklist) saavad asjadest hoopis teisiti aru (EstateGuruga sarnaselt) ja kinnitavad sisuliselt Äripäeva väidetule vastupidist.

Lisaks võetakse ette keeruliste teemade lahkamine hoomamata finants- ja kinnisvaramaailma toimimise põhialuseid, mida aga teema käsitlemine paratamatult eeldab. Vaatamata korduvatele selgitustele küsitakse samu küsimusi uuesti ning tõlgendatakse keerulisi ja detailiderohkeid teemasid loominguliselt ilma faktidesse süüvimata. Esitatud küsimustest ja seisukohavõttudest jääb mulje, et segaseks jääb nii EstateGuru pakutav laenutoode kui ka tagatud laenu mõiste üleüldiselt ning ka hüpoteegi kui sellise olemus. Näiteks arvestab ajakirjanik hüpoteegisummat laenusummana, kuigi on üldteada fakt, et hüpoteegisumma ei tähenda kunagi laenusummat. Sisuliselt on tegu valdkonna ABC-ga, millega peaks teemal arvamusi avaldav inimene ennast kurssi viima. Kuna tegu ei ole sama autori esimese artikliga EstateGuru ja Toome pst laenuprojekti kohta, siis oleme kannatlikult ja korduvalt samalaadseid asjaolusid varasemalt põhjendanud ning vaatamata mitmetele selgitustele, püütakse jätkuvalt leida “pettust”.

EstateGuru on varasemalt nii ajakirjanikule kui ka erinevates muudes avalikes allikates korduvalt Toome pst laenu puudutavaid detaile selgitanud, sh asjaolu, et tagatisvara on meie kontrolli all. Nüüd, mitu kuud hiljem tehakse “paljastus”, et EstateGuru võttis “salaja” vara oma kontrolli alla. Väga raske on selgitusi anda ja EstateGuru tegevust põhjendada, kui ajakirjanikul puudub igasugune huvi asja sisusse süüvida ning ainsa huvina võib näha kollasele ajakirjandusele sarnaselt eksitava ja skandaalse pealkirja üllitamist.

Samuti väidetakse juba järjekorras mitmendas artiklis, et tegu on esimese Eesti ühisrahastuse hapu laenuga. Oleme mitme eelnevagi artikli puhul ajakirjanikule selgitanud, et Eesti ühisrahastuses on teistelgi platvormidel enne EstateGuru faktiliselt ette tulnud hapusid laene (milledest paljud on leidnud käsitlemist ka Äripäeva artiklites).

“Uue majanduse” teemad, sh ka ühisrahastus, on tundunud Äripäeva jaoks oluliste teemadena, kuid ajakirjanik ja toimetus ei ole kahjuks vaevunud süvenema valdkonna sisusse ja erinevate platvormide toimimise eripäradele. Nähes oma valdkonna kajastamises suuri ja põhimõttelisi rumalusi ning ebapädevust, seab see küsimärgi alla kogu Äripäeva “investor Toomase” finantsalase pädevuse. Autori(te)l puudub igasugune arusaam ühisrahastusest ja selle eripäradest, kuid sellest hoolimata üllitatakse järjepidevalt lugejaid eksitavaid ning suunavaid artikleid erinevate „anonüümsete allikate“ põhjal, ise fakte kontrollimata ja ühisrahastuses investeerimise kogemust omamata.

Sooviksime siinkohal tõstatada küsimuse –  mitmes ühisrahastuse platvormis või mitmes projektis on Äripäeva investor Toomasel või selle tegelaskuju autoritest ajakirjanikel praktiline investeerimiskogemus? 

EstateGuru on võtnud eesmärgiks meie investorite ja meediaga suhtlemisel olla avatud,  läbipaistev ja seeläbi tõsta eestlaste teadlikkust ühisrahastuse sektori kohta. Paraku on aga Äripäeva ajakirjanik teemasse süvenemata ja ignoreerides EstateGuru selgitusi avaldanud artikleid, mille tagajärjel on tekitatud EstateGurule selge mainekahju. Tundub, et antud artiklite sisuline pool ei ole majanduslehe jaoks oluline ning artiklid, eeskätt nende pealkirjad, täidavad vaid lehemüügi edendamise ja/või meie konkurentide äri edendamise eesmärki.

Just viimast on eriti ebameeldiv tõdeda, sest ei ole halvemat ja usaldust hävitavamat olukorda ajakirjaniku ja meediakanali jaoks, kui ta osutub kas naiivsusest või asjatundmatusest turuosaliste omavahelise kähmluse tööriistaks. Kohtumisel Äripäeva ajakirjanikuga on ilmnenud, et mitmeid “paljastavaid” vihjeid on laekunud meie otsestelt konkurentidelt laenuturul. Ühe sellisest vihjest ajendatud küsimuse oleme Äripäevalt saanud,  kus “anonüümne allikas” saatis ajakirjanikule suunavad küsimused, millest koheselt hakati looma uut EstateGuru „pettuse“ lugu.  Detailidesse süvenedes ilmnesid ka faktid vihjaja kohta ning selgus, et tegemist oli ühe meie suurima konkurendiga laenuturul, kellel puuduvad igasugused kokkupuuted EstateGuru platvormiga ning kellel vihjamisel oli selge erihuvidega kallutatud eesmärk.

Paraku oleme saanud veel ka mitmeid teisi viiteid ja vihjeid konkurentide pahatahtliku tegevuse osas, kus ajakirjanikke on “anonüümsete vihjetega” püütud ühisrahastuse valdkonna suhtes negatiivselt mõjutada.

Kahjuks ei ole ajakirjanik suuteline või huvitatud iseseisvast allikate analüüsist ning seetõttu näeme selgelt, et Äripäeva ja selle ajakirjanikku üritatakse kahetsusväärsel kombel küllaltki edukalt laenuturul valitsevas teravas konkurentsiolukorras ära kasutada.

Lisaks EstateGurule tekitatud mainekahjule näeme investeerimisvaldkonna inimeste seas aina süvenevat mõistmatust Äripäeva ebakompetentsuse üle.

Kokkuvõtteks peab tõdema, et kahjuks on Äripäev majanduslehena ühisrahastuse valdkonna käsitlemisel paljude asjassepuutuvate inimeste seas oma usaldusväärsust tugevalt devalveerinud. Investor Toomase eesmärgiks on seatud lugejate finantshariduse tõstmine, kuid praegu tundub tegelikuks eesmärgiks olevat seatud hoopiski ühisrahastuse valdkonna üldine asjatundmatu mustamine, valede faktide levitamine ning seeläbi vähemteadlike lugejate hirmutamine.

Loodame aga siiralt, et meie kriitika võetakse Äripäeva toimetuses vastu tõsiselt ja konstruktiivselt ning paraneb nii meie majandusajakirjanduse tase kui avalikkuse teadlikkus ühisrahastuse platvormide olemusest ja tegevusmudelitest.

 

29. jaanuari Äripäeva loo aluseks olnud küsimused ja Estateguru vastused on alljärgnvela toodud täies mahus:

2018-01-26 10:22 GMT+02:00 Indrek Mäe <xxxxxx.xxx@aripaev.ee>:

Tere Triin ja Mihkel,

 

Kinnistusraamatu andmeid vaadates ning Äriregistrit lapates tekkis seoses tänaseks tasutud Toome puiestee laenuga veel mõni küsimus:

1)      Kirjutasite laenu refinantseerimise hetkel välja saadetud pressiteates, et „Avaliku enampakkumise väljakuulutamise hetkel informeeriti osapooli, et laenuvõtjal on võimalus tagatisvara enne oksjoni edukat lõppu tagasi osta ning 21. novembril laenuvõtja seda võimalust ka kasutas, refinantseerides laenu.“ Kinnistusraamatust selgub aga, et Toome puiestee 86A liikus hoopis ettevõtte Eesti Inkasso OÜ valdusesse. Seega, kas saan õigesti aru, et tegelikult Omale OÜ, kes oli laenuvõtjaks, seda ikkagi tagasi ei ostnud, vaid EstateGuru kontrolli all olev ettevõte Fintech Partners (kellele objekt liikus juba pärast laenu hapuks minekut) müüs selle hoopis kolmandale osapoolele edasi?

2)      Pärast objekti liikumist Eesti Inkassole tekkisid hüpoteegid 300 000 euro ulatuses Äripanga kasuks ning 100 000 euro ulatuses BestCrediti kasuks. Kas 400 000 oli tehinguhinnaks ja kui ei, siis mis oli tehingu hind? Investorite nõudeid rahuldati 224 000 ulatuses võla põhiosa ning 30 733 euro ulatuses intresse ja viiviseid (saan selle summa, kasutades Teie pressiteates saadetud infot, et investori kogutootluseks oli 13,72 protsenti) – tekib küsimus, kuhu liikus tehingusummast ülejäänud raha?

3)      Miks tagatisvara nihutamine algselt EstateGuruga seotud ettevõtte alla oli vajalik? Riskisite ju sisuliselt sellega, et saate kahju endale ning kuigi täitemenetlus sujuks kiiremini ja soodsamalt, oli õhus ka oht, et laenu mittetasumisel tuleb ikkagi hageda Urmas Labandega seotud Omale OÜ’d või seoses isikliku käendusega Labandet ennast.

4)      Kuivõrd mängis objekti enda kontrolli alla võtmises rolli see, et Fintech Partnersil on parema tausta tõttu lihtsam refinantseeringut taotleda kui oli seda Urmas Labandel?

5)      Kas aitate iga hapuks mineva laenu puhul laenuvõtja nii välja – kas see ei tekita ohtu, et laenuvõtjate motivatsioon laene tagasi maksta lõpuks väheneb, sest nad teavad, et nagunii tulete appi? Kui antud skeem oli erandlik, siis miks seda just seekord ikkagi kasutada otsustasite? Põhimõtteliselt praegu on tekkinud olukord, kus laenuvõtja võttis investorilt raha, ei kasutanud seda suuresti sihtotstarbeliselt ja Teie aitasite ta välja?

 

Ootan Teie vastuseid hiljemalt täna kella 16.30ks, mil pean loo ära andma.

 

Parimate soovidega

Indrek Mäe

Ajakirjanik

Äripäev AS

 

Vastused: EstateGuru meeskond

 

Tere Indrek,

Edastan Sulle EstateGuru meeskonna vastused.

1)      Kirjutasite laenu refinantseerimise hetkel välja saadetud pressiteates, et „Avaliku enampakkumise väljakuulutamise hetkel informeeriti osapooli, et laenuvõtjal on võimalus tagatisvara enne oksjoni edukat lõppu tagasi osta ning 21. novembril laenuvõtja seda võimalust ka kasutas, refinantseerides laenu.“ Kinnistusraamatust selgub aga, et Toome puiestee 86A liikus hoopis ettevõtte Eesti Inkasso OÜ valdusesse. Seega, kas saan õigesti aru, et tegelikult Omale OÜ, kes oli laenuvõtjaks, seda ikkagi tagasi ei ostnud, vaid EstateGuru kontrolli all olev ettevõte Fintech Partners (kellele objekt liikus juba pärast laenu hapuks minekut) müüs selle hoopis kolmandale osapoolele edasi?

Sisuliselt ostis selle tagasi ikkagi laenuvõtja, laenuvõtja refinantseeris olemasoleva laenu uue laenuga. Laenuvõtja uue laenu refinantseerimise tingimused seadis uus finantseerija, st üheks tingimuseks oli ka, et vara läheb nende kontrolli alla. See on antud tüüpi laenude turul küllaltki levinud meetod, mille eesmärk on kaitsta eelkõige laenuandja huvisid. Ehk need on juba laenuvõtja ja uue finantseerija tehingu juriidilised nüansid, mis ei puutu EstateGurusse. See on tõestatav notariaalse lepinguga, mis on aga konfidentsiaalne ja ilma poolte nõusolekuta lepingut edastada ei ole võimalik. Sellised tehingud on tihti juriidiliselt keerukad ning kõik järeldused ilma tehingu asjaolusid ja sisu teadmata on väärad ning eksitavad.

2)      Pärast objekti liikumist Eesti Inkassole tekkisid hüpoteegid 300 000 euro ulatuses Äripanga kasuks ning 100 000 euro ulatuses BestCrediti kasuks. Kas 400 000 oli tehinguhinnaks ja kui ei, siis mis oli tehingu hind? Investorite nõudeid rahuldati 224 000 ulatuses võla põhiosa ning 30 733 euro ulatuses intresse ja viiviseid (saan selle summa, kasutades Teie pressiteates saadetud infot, et investori kogutootluseks oli 13,72 protsenti) – tekib küsimus, kuhu liikus tehingusummast ülejäänud raha?

Meie investorite nõuded said kogu ulatuses kaetud, mis oli ka meie poolne tehingu tingimus. Kõik muud tehingu tingimused (sh laenusumma) on juba laenuvõtja ja uue laenuandja vaheline äriline kokkulepe, mis ei puutu enam EstateGurusse aga kolmandatesse isikutesse. 

3)      Miks tagatisvara nihutamine algselt EstateGuruga seotud ettevõtte alla oli vajalik? Riskisite ju sisuliselt sellega, et saate kahju endale ning kuigi täitemenetlus sujuks kiiremini ja soodsamalt, oli õhus ka oht, et laenu mittetasumisel tuleb ikkagi hageda Urmas Labandega seotud Omale OÜ’d või seoses isikliku käendusega Labandet ennast.

Antud põhjusi oleme me ka korduvalt avalikult erinevates allikates selgitanud ja põhjendanud. Laenu pikendati vastavalt EstateGuru kasutajatingimustes ette nähtud tingimustel kahel korral, esmalt oli laenu pikendamise võimaldamise tingimus lisatagatiste seadmine. Teisel korral oli pikendamise tingimuseks tagatisvara EstateGuruga seotud ettevõtte kontrolli alla viimine. EstateGuru eesmärk on kaitsta investorite huvisid ja antud tingimuste täitmisega paranesid selgelt investorite võimalused teostatud investeering kogu ulatuses ja võimalikult kiiresti tagasi saada.

Arvestades eelpool toodud asjaolusid (sh asjaolu, et laenuvõtja andis lisatagatised), olime kindlad, et investorite nõue on võimalik katta tagatisvara müügist.

4)      Kuivõrd mängis objekti enda kontrolli alla võtmises rolli see, et Fintech Partnersil on parema tausta tõttu lihtsam refinantseeringut taotleda kui oli seda Urmas Labandel?

Siin on Äripäeva poolt tegemist selgelt asjaolude valesti tõlgendamisega. Tagatisvara kontrolli alla võtmise eesmärk ei ole kindlasti laenu ise refinantseerida ja arvestades asjaolusid, ei saaks selline tehing üldsegi võimalik olla.

5)      Kas aitate iga hapuks mineva laenu puhul laenuvõtja nii välja – kas see ei tekita ohtu, et laenuvõtjate motivatsioon laene tagasi maksta lõpuks väheneb, sest nad teavad, et nagunii tulete appi? Kui antud skeem oli erandlik, siis miks seda just seekord ikkagi kasutada otsustasite? Põhimõtteliselt praegu on tekkinud olukord, kus laenuvõtja võttis investorilt raha, ei kasutanud seda suuresti sihtotstarbeliselt ja Teie aitasite ta välja?

EstateGuru ei ole Omale OÜ-d ega Urmas Labanedet refinantseerimisel aidanud ning iga laenuvõtja saab finantsasutustega ikkagi ainult ise suhelda ja ainult ennast esindada, ehk selline asi ei saaks mitte kuidagi olla võimalik. Kahjuks on Äripäeva poolt jällegi tegemist selgelt asjaolude väära tõlgendamisega. 

Rõhutame üle, et erinevates äritehingutes on palju erinevaid nüansse, mis kõrvaltvaatajale ja tehingus mitteosalenud isikutele väljapoole ei paista. Kui aga puudub ülevaade kogu tehingu sisust ja detailidest, on väga lihtne teha eksitavaid ja väärasid järeldusi. EstateGuru on kõik toimingud teinud vastavalt meie protseduurireeglitele ja meie investorite huvides.

Kokkuvõtteks – EstateGuru OÜ, FinTech Partners OÜ ega muud EstateGuruga seotud ettevõtted ei osalenud mingil viisil laenule uue rahastuse leidmise protsessis ega edasistes tehingutes ning meil puudub sellega seos. EstateGuru ainus eesmärk oli saada tagasi meie investorite nõue ja seda me ka saavutasime.

Laenuvõtja ja uue finantseerija vahelised lepingud ja sellest tulenevad summad ei ole seotud mingil määral EstateGuruga ja meil puudub nende lepingute sisu kohta info ja õigus kommenteerida.

Toome puiestee arenduslaen on nii EstateGuru kui meie investorite jaoks edukalt lõpetatuks loetud, investoritele on tagastatud laenu põhiosa koos intresside ja muude rakendatavate tuludega. Lepinguline suhe laenuvõtjaga on lõppenud ning me ei näe põhjust antud laenu edasiseks kommenteerimiseks. 

Parimate soovidega,

EstateGuru meeskond